Kuldliiga ettepanekute sisuks on hoida inimesi võimalikult kaua tööturul, tagades nende võrdse kohtlemise ja väärikuse. Siis on meil vähem muret ka eakamate inimeste sotsiaalse turvalisuse, tervise ja pensionikindlustusega. Meie ettepanekud ei lähtu Koostöö Kogu välja käidud neljasest jaotusest, sest on kristalliseerunud aastate jooksul Kuldliiga aruteludes erinevate valdkondadega eksptertidega.

1. Töötukassa tegevus kujundada ümber Tööametiks, mille üheks ülesandeks on pidada arvet ametis registreerunud kõigi tööhuviliste inimeste võimete, oskuste ja motivatsiooniprofiilide üle. Igal inimesel on kordumatu komplekt oskuseid ja võimeid, mis võivad olla väga erinevad sõltuvalt vanusest, soost, väljaõppest, elutingimustest ja varasemast töökogemusest. Vanematel inimestel on vähem füüsilisi võimeid, kuid võivad olla kõrgemad vaimsed võimed ja paremad sotsiaalsed oskused. Motiiv on aga kindlasti igaühel, kes on ennast Tööametisse üles andnud. Tööametisse võivad end tööotsingute või uute ettevõtlusega seotud väljakutsete keskkonda registreerida kõik Eesti residendid, kes tahavad oma tööelus muutusi.
   Selle suuremahulise töö tegemisel tuleb kaasata vabatahtlikke tööndjate ja töövõtjate hulgast, eriti neid, kes on juba saanud Tööametilt kas head nõu, sobiliku töötaja või sobiliku ameti. Võiks luua eraldi analüüsi ja otsingukeskkonnad kuni 30-aastastele ja üle 55-aastastele inimestele, kelle võimete- ja motivatsiooniprofiilid erinevad „keskmisest“ kõige enam. Põhimõte – turul nõutavate tööoskuste ja isikuomaduste ning soovitavate töökohtade vahel tuleks pidevalt taotleda tasakaalu. Seda ei tohi aga teha tööotsijatele nende õppesuundi dikteerides, vaid püüdes hoida kõiki asjaosalisi samal infoväljal.
   Kõigile huvilistele tuleb hoida uks lahti ettevõtluskoolitusteks ning esimeste sammude toetamiseks, kui inimene juba on otsustanud hakata vähemalt iseendale tööandjaks.
2. Kõigil ettevõtjatel, ettevõetete juhatuste liikmetel peab olema võimalus osaleda Tööameti arutelude ja otsingute keskkondades nii töötajate- kui tööotsijatena võrdselt kõigi teistega. Ettevõtte pankrotti või hääbumist ei peaks käsitlema kui suurt õnnetust, vaid kui uute võimaluste avanemist – Tööameti kaudu võivad avaneda uued võimalused igaühele, kellel on motiiv uusi väljakutseid otsida.
3. 
Riiklikult toetatud startup’i keskkonna loomine 55+ inimestele, kellel võib olla väga häid ettevõtlusideid, kuid nad vajavad oma ideede elluviimiseks kvalifitseeritud nõuandeid ja kontakte investoritega. Ka eluaegsed palgatöötajad võivad soovida tahavad elulaadi vahetust ning on valmis hakkama ise endile tööandjateks.
4. Diverstiteedinõude kehtestamine avalikus sektoris – kõik avaliku sektori ametid peavad tagama, et nende töötajaskonna vanuseline diversiteet oleks vähemalt 30 aastat.
5. 
Alates viiendast tööaastast samal ametikohal peab tekkima võimalus omal soovil töölt lahkumiseks nii, et on tagatud samasugused hüvitised Töötukassa (Tööameti) poolt, kui koondamiste puhul. See muudab tööturu ja töötajate liikumise paindlikumaks.
6. Tööaja arvestus tuleb muuta tunnipõhiseks ehk kaotada ära kuupõhine sotsiaalmaksu arvestus. See loob paindliku tööturu ning ka eakamatel on võimalus vastavalt oma võimetele olla seal võrdväärsed osalejad. Pensionile jäämine tuleb muuta võimalikult paindlikuks ja sujuvaks ning mitte siduda seda riiklikult konkreetsete eluaastanumbriga, vaid peab olema vaid üldteada, millal võivad pensionite erinevad vormid hakata kehtima. Hajutada kuvand pensionärist, kui riigi ülalpidamisel olevast abitust olendist, staatusest, mis tuleb inimesele paratamatult peale teatud vanusest, mis justkui lõikaks inimese elu pooleks – aeg enne ja aeg peale pensionile jäämist! Pensioni saamist tuleks käsitleda kui vaid ühte aktiivse inimese kvaliteeti, mis võib kuid alati ei pea vanusega kaasnema.
7. Ehitus- ja planeerimisseadustesse viia nõue avaliku ruumi kujundamisel arvestada alati vanemate inimeste liikumis- ja puhkamisvajadusi. Kohalikud omavalitsused peavad selle põhimõtte järgimist järjekindlalt nõudma. Vajalik on liikumisvõimaluste järjekindel arendamine kõigis asumites ja maanteede kõrval, metsaradade võrgustiku loomine ja sidumine RMK matkaradadega jne. Liikumine on peamine tervena elatud aastate tagaja!
8. Soodustada selliste kogukonnakeskuste loomist, kus oleks huvitavat tegevust erinevatele põlvkondadele, eriti aga väga noortele ja vanadele, kellel võib olla üksteisele palju öelda. Keskmist – 25 -55 aastaste põlvkonda on raskem sellistesse kooslustesse haarata, kuid ka neile tuleb järjekindlalt luua võimalusi seal osalemiseks (laiendatud polüfunktsionaalne seltsimaja). Igasugune vanuseline segregatsioon, mis viib peaaegu alati ka vanuselisele diskrimineerimisele, tuleb vähemalt avaliku võimu mõjupiirkondades lõpetada. See oleks eeskujuks ja signaaliks ka erasfäärile.
9. Säästlikkus ei tähenda vaid looduslike ressursside või raha säästmist vaid peab tähendama ka seda, et ka sotsiaalset ressurssi ehk kõiki inimesi tuleb kohelda ja kasutada säästlikult, vastavalt igaühe unikaalsele profiilile. Üleüldise tehnifitseerimise ja robotiseerimise ajastul muutuvad olulisemaks kõik inimlikud kvaliteedid, millest suur osa on omasemad just vanematele inimestele: empaatia, kuulamis-, vaatlemis- ja eneseväljendamisoskused, kaasamisevõime jne Rääkimata pikaajalisest töökogemusest ja elutarkusest, mis aitavad kaasa sidustatusele nii ettevõtetes kui ühiskonnas tervikuna. Seega tuleb riiklikku programmi „Säästlik Eesti“ lisada ka tööjõuressursside sh eriti inimliku kogemuse, kui ressursi säästliku ja otstarbeka kasutamise nõue. Tuleb kaotada olukord, kus inimesed peavad häbenema oma kahte kõige väärtuslikumat omadust: auga elatud aastaid ning omandatud töökogemusi! Kui eraettevõtjad seda veel ei taipa, siis riigistruktuuridel on võimalus olla eeskujuks.
10. Tootmisstruktuuride suurem hajumine, jagamismajanduse areng, kõigi turgude, sh tööturu kiire muutlikkus ja paindlikkus, sotsiaalse sidususe, kui ühiskonna kõige väärtuslikuma kapitali esiletõus – see kõik eeldab ka riigi arengu ettenägemisel ja planeeerimisel uusi lähenemisi ja ideid. Sotsiaalseid ja poliitilisi uuendusi (erinevalt tehnoloogilistest!) võivad sagedamini välja käia ja ellu viia eakamad juhid ning teised kogemusi akumuleerinud ja mõtestanud isikud. Eesti Arenguseire nõukogu, Praxis jt mõttekojad peavad aktiivselt ja süsteemselt kaasama oma tegevusse ka oma kodumaa parimat elu-, töö- ja juhtimiskogemust, pidades silmas, et praegused 60-70- aastased olid need, kes alustasid 30 aastat tagasi uuendustega majanduses ja ühiskonnakorralduses. Ka IT ja teised tehnoloogilised lahendused toodi meie ellu just nende inimeste poolt, keda praegu liiga tihti kiputakse välja tõrjuma või ressursina maha kandma. Seega peaksid diversiteedinõuet ja riiklikult juba kehtestatud kaasamise imperatiivi täitma eelkõige need asutused ja ühendused, kellel on ühiskonna ees vastutus parimate arenguteede valikute eest.
11. Ettevõtjaid ja juhte tuleb õpetada ja treenima nägema igas inimeses võimalust ja oma töötajates ettevõtte kõige hinnalisemat ressurssi. Õpetada kokku viima ettevõtete vajadusi ja tööpakkujate võimekusi. Õpetada hindama elukogemusi, empaatiavõimet ja sotsiaalseid oskusi. Õpetada ettevõtjaid ja juhte mõistma, et iga ettevõte on lisaks kasumiteenimisallikale ka osa sotsiaalsest kooslusest, mis kas toodab juurde või lõhub sidusust. Õpetada looma ja hoidma psühholoogilist turvakeskkonda, mis on aluseks loovusel ja kõrgele tootlikkusele. Eakamatel inimestel, nende kohtlemisel ja töö väärtustamisel on oluline osa kogu töökeskkonna hubasemaks ja turvalisemaks muutmisel. Riigipoolne abi ettevõtetele võiks toetada koolitust ka psühholoogia alustõdede omandamiseks.
12. Luua üle-Eestiline tihe kergliiklusteede võrgustik, nii et igast kodust on võimalik kas jala, jalgratta või teiste kergete liikumisvahenditega liikuda igasse Eesti punkti. Selleks liita olemasolevad kergliikusteed, kvartalite- sisesed teed, RMK rajad ning ehitada lisaks linnadevahelised kergliiklusteed, kuhu võivad teenustepakkujad luua oma teenindusinfrastrukuuri. Alaline võimalus liikuda ilma mootorsõidukiteta loob eeldused kõrge eani püsivale heale tervisele ja aktiivsele eluhoiakule.

Aimar Altosaar
MTÜ Kuldliiga algatus