Kuldliigast Kuldseks Liigaks 2012 – 2022
| MTÜ Kuldne Liiga on 2012. aastal loodud huvikaitseühing (algselt nimega Kuldliiga Algatus MTÜ) ealistel põhjustel diskrimineeritud kvalifitseeritud spetsialistide ja endiste tippjuhtide esindamiseks. Aastate jooksul on teemadering laienenud kogu tööturutoimimisele, kus eelarvamused ja institutsioonide oskamatus tõrjuvad tööturult vanemaealisi töötajaid, kes on 50+ aastat vanad. Viimastel aastatel on ühing tegelenud kogu vanemaealiste teemavaldkonnaga terviklikult, et vanema põlvkonna inimesi aktsepteeritaks ühiskonnas ja tööturul võrdväärse osapoolena. MTÜ Kuldne Liiga tegevuse fookusteemaks on olnud tööturu teema ja seda suures osas just vanusegruppi 50+ silmas pidades. Ühing on seda teemat käsitelnud paljudel üritustel ja ajakirjanduses ilmunud artiklites ning ka Riigikogu Toimetiste 37. numbris. Kuldse Liiga tegevussuunad 10 aasta jooksul, millest võib välja lugeda ka etapid: I Interim management periood 2012-2013 II Klubide aeg 2013-2019 III Konverentsid IV Sotsiaalne (strateegiline!) partnerlus sotsiaalministeeriumiga VI Huvikaitse edendamine KULDSE LIIGA ALGUS Kui vanus ületab poolsajandi piiri hakkavad sotsiaalses keskkonnas toimuma muutused: tublid ja töökad inimesed ei saa enam nende võimetekohasele tööle või tõrjutakse töökohalt hoopis kõrvale Algatajate tähelepanekud, vahetud ja kuuldud kogemused: • Kuigi oma vananemist märkame varemgi, muutub see aktuaalseks siis, kui sotsiaalses keskkonnas toimuvad meie jaoks ootamatud muutused, mis võivad mõjuda ülekohtuselt ja frustreerivalt. See juhtub siis, kui öeldakse või antakse mõista, et oleme mõne töö või ameti jaoks liiga vana. • Inimene, teades ja tundes ise oma oskuseid ja võimeid ning olles neid korduvalt proovile pannud, põrkab tööturul olukorraga, kus keegi väidab temast rohkem teadvat, mida ta teha suudab ja võib. • Standardsed selgitused, mida öeldakse üle 50-aastasele, kes on järjekordsest töökoha konkursist välja kukkunud: „Olete selle töö jaoks liiga kvalifitseeritud“ ja „Me arvame, et te vajate midagi muud.“ Otseselt ei vanust ette ei heideta, kuid sellisedi lapsesuid, nagu oli kunagine ERKA-se juht, kelle arvates ei saa üle 45 -aastased ka koristusteeninduse kohal hakkama, sest peab tundma õppima plaju tehnikat. Teine lapsesuu – ka juba kuldsetes aastates mees, kes otsis administraatorit avatavale spa-hotellile, vastas seda töökohta taotlevale naisele, kellel oli naiivsust kohe vastata, et on paar aastat üle viiekümne, et ei nii vanalt ei saa, sest siin peab oskma arvutit kasutada! See mees ei saanudki kunagi teada, et tööotsija oli oma varasemas töökohas kogu suure asutuse digitaliseerimise eestvedaja. Selliseid lugusid kogunes Kuldse Liiga algaegadel piisavalt palju, et mõista probleemi olemasolu ja olemust. • Peame aru saama, et iga inimene elab rängalt üle oma ebaedu töökohal, kust ta pidi lahkuma (erinevatel põhjustel) ning seejärel jääb hätta uue töökoha leidmisel. Kui me alustasime vaid juhtide ja tipp „Kuldkraede“ projektina, siis aja jooksul keskendusime rohke spetsialistidele ja keskastmejuhtidele. Sealjuures oli selge, et ka edukad endised tippjuhid ei olnudki huvitatud enam olema täielikus tipus vaid olid huvitatud pigem keskastme juhtimisest või oma kogemuste rakendamisest mõne teise tippjuhi meeskonnas. Kõrgharidusega, eduka juhtimis- ja spetsialistikogemusega inimesed ei tule selle peale, et neid ei vajata, kui nad on esmakordselt töötuks jäänud. Väga raske on endal tunnistada, et su hind tööturul on äkki käinud väga alla. • Omadused, mille üle inimesel on põhjust olla uhke – elatud aastad ja edukas karjäär – need tuleb maha salata, kuid üle viiekümnesena otsid tööd töövahendusbüroode kaudu. Eriti kehtib see naiste puhul. Kuid ka mehed peaksid olema ettevaatlikumad oma ägedamatest varasematest töökohtadest rääkimisel. Üks KL kokku kutsumise ajendeid kümme aastat tagasi oli kahe üle-viiekümnese mehe liiga pikaks veninud tööotsing, kes olid olnud väga suurte riigiettevõtete juhid. Võib muidugi möönda, et nende puhul võiski mõjuda ka hirm tippjuhi kogemusega meeste meeskonda võtmise pärast, sest üks Eesti juhtimise probleeme on, et juhid kardavad võtta tööle endast targemaid. • Riigistruktuurides oli inimestel kergem hammasrataste vahele jääda, ka siis, kui ta on laitamatult oma tööd teinud. Ta võib jääda lihtsalt ette uue ülemuse eneseteostusele ja soovile tuua „vanade“ asemele oma tuttvaid ja klubikaaslasi. • Eraettevõtetes – mida staažikam on juht, seda rohkem hindab ta oma töötajaid. 20-30 aastase eduka juhtimisstaažiga juhid on öelnud, et kõike muud võib turult osta, kuid mitte häid töötjaid ja hästi koostöötavat meeskonda. 2011.aasta sügsest 2012.a kevadeni oli ettevalmistav periood, kui kogusime kokku meeskonna, kellega asutasime 2012.a 17.juunil MTÜ Kuldliiga Algatus: Juhan Bernadt – Rootsi taustga ettevõtlus- ja turunduskonsultant; Heino Junolainen – ettevõtlusjurist; Marek Reinaas – turundusekspert; Tarmo Prikk– ettevõtete saneerija, Marge Altosaar ( end Tiidus) – staažikas juht riigisektoris, hilisem edukas ettevõetete saneerija; Aimar Altosaar – vabakondlik ettevõtja, ajakirjanik I periood: INTERIM MANAGEMENT • Kuldse Liiga asutanute meeskond oli väga heterogeenne kuid samas ühendas meid üsna suur juhtimse- ja juhtimiskonsultatsioonikogemus. 2012.aastal, kui me alustasime, istusime peaaegu igal nädalal koos ning arutasime, kuidas muutu ühiskonda, aga ka ettevõtteid ja riigiasutusi vastuvõtlikumaks ja mõistvamaks kuldse kogemuse suhtes. Sest meie ühenduse idee oli alguses tegeleda vaid juhtide ja nn „kuldkraede“ tööteemadega, ehk kuidas nad saaksid oma parimaid oskusi ja kogemusi kasutada ühsikonna ja majanduse kasuks. Võtsime kitsama eesmärgi teadlikult, sest tundus, et esiteks, sellest käib jõud üle ning teiseks – et kui me saame selle nö tippkontingendi tööprobleemid lahendatud, siis on järgmiste kontingentide järel toomine juba palju lihtsam. • 2012-2013. a moodustasime meeskonna, kellega käisime tuttavaid ettevõtteid pidi, et pakkuda neile vahejuhtimise – interim management – teenust. Eelmisel aastakümnel oli see plahvatuslikult arenema hakanud paljudes riikides, sh Suurbritannias, mille interim agentuuride veebikülgi me huviga lugesime ja eeskujuks võtsime. • Tegime ringi peale mitemetele ettevõttgruppidele. Kõige kaugemale jõudsime Ülemiste City – Mainoris, kus Ülo Pärnits tajus, et meist võib kasu olla. Kuid tema grupi ettevõtete juhid ei tahtnud kuuldagi, et mingid väljaspoolsed konsultandid nende kõrvale oma kogemusi tulevad jagama. II periood: KLUBIDE AEG Edasi tuli klubide periood. Tegelikult alustasime juba 2012.s sügisel, kuid peale interimi läbikukkumist jäi see töövorm mitme aasta jooksul peamiseks. Kõige kauem käisid meie klubid koos restoranides „Kapten Tenkeš“ ja „Kopli“. Alguses iga kahe nädala tagant, kuid 2014.aastast kord kuus. Nii kuni 2019.aastani. Kohtusime poliitikute, ametkondade juhtide, ametnike, spetsialistide ja arvamusliidritega. Korraldasime ka mõttetalguid, millest kasvasid välja KL konverentsid. Klubis käisid esinemas ja mõtteid vahetamas: Riigikontrolörid Alar Karis ja Janar Holm, õiguskantsler Ülle Madise, Võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta, Töötukassa juht Meelis Paavel, ametühingute juht Peep Peterson, Tööandjate keskliidu juht Meelis Virkebau, poliitikud Eiki Nestor, Monika Haukanõmm ja ametnikud erinevatest ministeeriumitest. IV periood: KULDSE LIIGA KONVERENTSID Perioodil 2017 – 2019 korraldas Kuldne Liiga igal aastal konverentsi. Vt Konverentsid 2017 – 2019 2019. aastal muudeti ühingu nime. Ühing jätkas MTÜna Kuldne Liiga V periood: PARTENRLUS SOTSIAALMINISTEERIUMIGA Meie sihtrühm, kelle huve me võtsime esindada ja kaitsta, laienes järjekindlalt: suhteliselt elitaarsest „kuldkraede“ ja tippjuhtide juurest alustades, spetsialistide ja ametnikeni ning sealt edasi kõigi vanemaeliste esindamiseni. Konverentside korraldamise käigus kujunesid meil head suhted sotsiaalministeeriumiga. Sellest on arenenud tihe koostöö ja strateegiline partnerlus sotsiaalministeeriumiga vanemaealiste huvikaitsel. Vt Projektid. |